Iga inimene proovib ennast erinevalt väljendada. Arvan, et ütlemine "Kunst on kunstis kunsti näha" sobitub ka kommunikatsiooni kohta, kuna iga erinev detail meie elus kõneleb meiega, kuid suuremal osal ajast ei märka me lihtsalt seda.
Kui õppejõud saatis meid linnast kommunikatsiooni pildistama, siis alguses oli mul pea mõtteid täis ja kõik, mis tundus mind kõnetavat salvestasin ka mälukaardile. Üllatusena pean tõdema, et terve linn lausa karjub erinevate kommunikatsiooni võtetega meie suunas, et me seda kõike märkaks. Kahjuks suuremal osal ajast oleme enda eludega nii ametis, et ei pane ümberkaudset tähele. Mina 90% ajast lülitan ennast välja kui ma kuhugi lähen ja pigem kuulan muusikat, et ümbritsevat lärmi natukene mõnusama lärmiga summutada.
Siit vist algabki päev, mis ma proovisin kakofoonilist harmooniat üles pildistada.
Ühena esimestest asjadest jäi mulle silma selline post. Siin on näha, kuidas mitme kihi ürituste kuulutuste ja üldise reklaami alt oli keegi väljakaevanud Eesti riigi sõnavabaduse. Lehekülg ise otsest sõnavabadust ei kandnud..võibolla Põhja-Koreas oleks see lehekülg populaarsem olnud.
Selle ilmingu lisasin ma ka foorumisse üles. Üldine vastuolu kõigele ja tänapäeval pidev orientatsiooni probleem oli ilusti toodud välja ühele Vanalinna käigu uksele. Kuigi postmodernism pidi väidetaval olema väljasurnud üleüldises lääne ühiskonas, siis Eestis võidutseb see siiamaani.
Igapäevaselt proovivad need keskaegsed heeroldid meile meenutada Hansalinna hiilgeaegu ja suunata meie tähelepanu ümberkaudse Vanalinna ainulaadsusele. Samas märkan mina neid suhteliselt harva. Nende hääl kaob lihtsalt linna ühtsesse massi ära ning turistid käsitlevad neid veel inimestena. Pigem astuvad inimesed neist kaks sammu eemale kui nad rääkima tulevad ja arvavad, et nad proovivad koheselt midagi kõigile pähemäärida. Eestlased on selles suhtes üpris külmad ja skeptilised tõesti. Arvates inimestest ennem halba kui head.
Viimasel ajal levib sellised kleepse Tallinnas suhteliselt palju, kuhu saab ise lisada sõnu. Nägin mõndasid päris erinevaid läbi linna kõndides. Samas kui suuremale osale oli keegi prrovinud jätta oma tabava huumori, siis see oli nendest ainukene, mis mõtet ka edasi kandis. Peaks andma andeks keelelised vead, mis sellel pildil on, kuid mõte on ise on tore.
Nagu öeldud, siis need on ainult killud sellest, mis meid kõiki ümbritseb. Siin blogis need arvatavasti ei loo eriti suurt harmooniat, kuid tänavapildis kogu see segadus, mis meid ümbritseb sobitub enda õigetele kohtadele ja loob omapärase kooskõla. Näidates kui palju erinevaid külgi ühel linnal võib olla.
Edasiste vestlusteni,
Agni.
No comments:
Post a Comment